Mustale Merele 가사

Juba lapsena armastan kivi Üht kuju sadamakail Kes saatnud siit laevu aastaid on teele Armastan madrusterivi Sõjasadama lõhn ja meri Juba lapsena jäid mu meelde Ristleja kiiskav metall Sai puhtuse sümboliks mulle Terasinglite kaitse all Ma lapsena uinusin unne Ühel hommikul ärgates aga Oli müüdud ja müügiks kõik Ainul kuju jäi sadamakail Nii kivist sai korraga elav Mustale merele - mustale merele Kutsuvad lennukid meid Mustale merele - mustale merele Minna ka tuleb kord meil Täna see linn siis võõrasemana Täna ta armastab meid Ikka veel kõrk ja ikka veel murdmata Vihates sõdurisineleid On lahinguid kust iialgi ei pääse Ka haavatuna taanduda ei saa Ons surmapõlgus ainukene pääste Ka kaotades end tunda võitjana On süütust mida iialgi ei võeta Ja puhtust mida määrida ei saa Seal aastaid arvasin ma laevastikku neitsiks Kuid vaikides nad seisid hoorana Seal olgu täpne vaenlasegi käsi Silm sihikul meid punktina ta näeb Ja vaikimsie aeg on viimaks läbi Raketirõnnakuga lõppeb päev Ja koidikuks on kaotatud me lahing Me langemine ühendab ehk teid Ja reeturitest kaptenid ja vahid Ei suutnud laeva süütust võtta meilt Mustale merele - mustale merele Kutsuvad lennukid meid Mustale merele - mustale merele See lahing jäi viimaseks meil Mustale merele - mustale merele - laevastik kutsub meid Terasinglid me kohal on kuulutand tõtt ja algabki lõpp Su silmade pärast ma valisin su, et märkaksin neid Saatjate hulgast sadamakail ja tõuseb ristleja trapp