Krambid 가사

Mu sõbral on jälle krambid See on viimane öö Mu sõbral on jälle krambid Süda vaikselt veel lööb Mina istun ja suitsetan toolil Millest küll mõelda ei tea Ära hoia mu käsi kui suren Ära silita pead Tahaksin surra valguse käes Üksinda taeva laotuse all Mitte valgete linade vahel Valgete surnud lagede all Käsi tilguti all Surmas me oleme alti üksi Ruumi ei ole siin kahel Mõelda võib kõike kuid ainus jääb palve Ära siis sure veel sõber Vaksali peldikus surnuks end süstides Elu võib olla ka seegi Oli see ainus mõte mu sõber Su surmast sai sõnumi keegi