Paul Randmaa Metsavendade Salga Hümn 가사

On palju aega läind, kui olin vaba ma nüüd metsavennana pean elama. Ei see mind kurvaks tee, et möödust kevade ja elulõbudest pean loobuma. On vaikne õhtutund, kõik teised näevad und, me ümber hulgume, meil vabadus. Siis sa mu neiuke vaid kuulud minule ja tulevikule me mõtleme. Aus, õige eestlane, sa mõtle sellele, kus kallis kodumaa ja vabadus. Ja hoidku iga noor kõrgel me trikoloor ja kalevite maa sa vabaks saa. Kui peaksin langema su eest mu isamaa, kas ausas võitluses või relvata. Siis teadke sõbrad kõik, mu hinge viimne hõik, te kätte tasuge mu elu eest. On vaikne hommikul ja idast puhub tuul, mets tasa kohiseb, ta kutsub meid. Kui aga eestlane loond riigi endale siis metsast välja tulla tahame.