Härra Sannikov 가사

Härra Sannikov kargel rannikul õde salli sätib hommikul majad panditud naised landitud aga ealeski ei sanditud härra Sannikov viljad kandikul tooli ratta alla hukkunud on ploom kui kell kaksteist saab juba lõunat saab teatab kitlis daam kel õige mahe toon Seal kus silmapiir pole mingi piir kui liig palju näed siis selle õnge läed Veel eile noorena tühja koorena uljust ennast õhku jõudu täis kui aam ainult viruta välja siruta kas või roomates küll pärale ma saan kaldarinnatis paene pinnatis igal täiskuu öösel siia toovad käed nii see vana mees troonil istudes maa kus jõudmata tal jäigi ära näeb