Testo di Inimese Loom

ee loom nägi armetu välja Karv pulstind ja pragunud koon Silm tuhmund ja alati näljas Ent mina tast laulugi loon Ma tean, et mu elu on kadu Ja ma tean, et ma surema pean Paljas õhuloss Õnn, mida adun Ja mu voorused, needki vaid vead Aga loom kõnnib muretult ringi Tema radasid needus ei tea Tema enese nimel ei tingi Jumal teab, kas ta elama peab Ma tean, et mu elu on kadu Ja ma tean, et ma surema pean Paljas õhuloss Õnn, mida adun Ja mu voorused, needki vaid vead Kuid see loom, kelle hoida on maja Ootab hommiku hakul meest Kelle toetavat sõna on vaja Et pageda hirmude eest Ent siiski nüüd see on juhtund Mis ikka peab juhtuma Et mehe keha on jahtund Ja hing hakkab jahtuma Ma tean, et mu elu on kadu Ja ma tean, et ma surema pean Paljas õhuloss Õnn, mida adun Ja mu voorused, needki vaid vead Mind kantakse, jalad ees, välja Ja loom jääb elama nii Et keegi ei mõista ta nalja Ja nuttu ka nagunii